Ülemkohus annab aru protsessi armuandmise vastu

Riigikohus on teatanud igasuguse armuandmise vastu -täielik või osaline- 12 c juuresmõisteti süüdi mässu, avalike vahendite omastamise ja sõnakuulmatuse kuritegudes jättes hindamata õigluse, õigluse ja ühiskondliku kasulikkuse kaalutlused, mis õigustaksid armuabi andmist.

Magistraadid leiavad seda Karistuste proportsionaalsuse põhimõtet ei ole rikutud mille eest nad hukka mõisteti, ei ole tõendeid ega viiteid nende kahetsemise kohta.

Ta lisab, et argumendid, millele need tuginevad Kolmandate isikute esitatud mitmesugused armuandmispalved hägustavad armuandmise tähendust sest nad võtavad kollektiivse kriminaalvastutuse ja lisaks tahavad nad, et valitsus parandaks Riigikohtu määratud karistust.

Kohus rõhutab seda süüdimõistetud ei ole põhjuste põhjendamisele kaasa aidanud mis seadustaks armuõiguse kasutamist ja mida ei saa tema aruandes väita "väikseimgi tõend või nõrgim vihje meeleparandusele."

„Isegi seda seaduslikku nõuet muutes paindlikumaks ja vabastades selle nõudmise vajadusest kaastunde järele toimepandud teo pärast, ei saanud me aimata soovi taasühineda kuriteoga õõnestatud õiguskorraga. Sõnum, mille hukkamõistetud on viimase sõna õiguse kasutamisel ja hilisemates avalikes avaldustes edastanud, on väga ilmekas nende valmisolek korrata rünnakut demokraatliku kooseksisteerimise tugisammastele, isegi kui oletada, et võitlus nende poliitiliste ideaalide eest – vaieldamatu põhiseadusliku legitiimsusega – lubaks kodanike mobilisatsiooni kuulutada välja seaduste eiramine, riigipea väljavahetamine ja suveräänsuse allika ühepoolne nihkumine", rõhutavad kohtunikud.

Riigikohtu aruanne on armuandmise hindamisel kohustuslik, kuid Lõpliku otsuse teeb valitsus, mida ta otseselt ei seo.

Artikli koostas EM Europa Pressi info põhjal